Nad on küsinud, kui palju siin mu enda elust on. Ja ma olen mõelnud, et küllap meie fantaasia ikka ka elust enesest ideid haarab. Ilmselt mõne isiku puhul kerkis silme ette keegi tegelikust elust, sest nii on lihtsalt lihtsam, kuid üks-ühele tegelasi seal ei ole. On ehk kombinatsioonid mingitest omadustest erinevatelt inimestelt. Puhas autobiograafia see ei ole. Mõjutustega. Ja ma olen vastanud, et nii ja naa.
Aga tegelikult, mis vahet seal on?
Kogu see teema hakkas mu peas end lahti harutama juba aastaid tagasi. Ja ma ei osanud sel hetkel midagi muud nende mõtetega pihta hakata, kui suruda nad tagasi kusagile ajusoppi. Ja ühel hetkel rullus mu ees lahti üks film. Selline kaheksakümnendate stiilis noortekas, kus palju muusikat, palju lihtsustatud teemakäsitlusi, veidi armastust ja draamat. Üks üles kasvamise film. Film, mille peamine väärtus oleks seisnenud omaaegse olustiku ehedas kujutamises, aga samas oleks keskkond olnud ka pisut arulage selles mõttes, et kõike, mis siis oli, ei oleks kujutatud must-valgelt. Lisatud oleks värve. Sest selle filmi mõte ei olnud inimesi depressiooni ajada nii nagu mõjus mulle mingi periood oma enda elust, vaid pakkuda meelelahutust, mis ei oleks üksnes nishitoode, vaid laiemale ringile arusaadav. See oli siis film minu peas.
Raamatu kuju võttis see idee seetõttu, et ma soovisin teha ruumi teistele mõtetele. Stsenaariumit ei tahtnud kirjutada. Raamat tundus armsam.
Ja see õnnestus.
HUGO VAHER
PUNK EI OLE SURNUD
Kirjastus Tänapäev 2012
Ja siin mõned arvustused.
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1424693
http://loterii.blogspot.com/2012/08/hugo-vaher-punk-ei-ole-surnud-2012.html
http://www.epl.ee/news/kultuur/jalle-punk-raisk.d?id=64484150
http://www.postimees.ee/854394/uhe-punkari-paevaraamat
http://pluss.sakala.ajaleht.ee/840724/romaan-teismelistest-25-aastat-hiljem/ (kusjuures see arvustus on kirjutatud nagu oleks ajakirjanik oma mõtted otse mu peast paberile pannud).
No comments:
Post a Comment