Tartus ringi jalutades ja sõites hakkas mulle alati silma üks maja. Õigemini kaks. Ühele neist oli paigaldatud ka mälestustahvel ja seostas seda hoonet ühe kuulsa Eesti poliitikuga. See oli olnud tema kodukoht. Seda rohkem pani imestama, et need kaks maja lagunesid. Keegi seal ei käinud.
Ja siis ühel hetkel nägin ma, et midagi on teisiti. Keegi tegutses seal. Ja veidi aega pärast seda, kui ma olin veendunud, et see maja on hõivatud, tekkis mul idee ühe jutukese jaoks.
Kui 2012. aastal kuulutas kirjastus Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskus välja järjekordse noorsooromaani võistluse arvasin, et võiks ka oma käsikirja sinna saata. Minu huvi oli, et mu mõtted ka sel korral raamatuks vormuksid. Ooteaeg oli pingeline. Vahepeal unustasin asja sootuks.
2013.a talve lõpul aga kerkis teema päevakorda hoopis kummalisel kombel - meediasse ilmusid artiklid, et Tartu skvottereid Anna Haava tänavas tahetakse välja tõsta. Omanik olla volitanud linnavalitsust tema huvide eest seisma. Kohe alguses oli mulle selge, et linnavalitsuse nõudmine oli õhku täis. Neil ei olnud juriidilist alust. Nad võtsid endale rohkem volitusi, kui seadus seda neile andnud oli. Ja kogu see hämamine ja vassimine teema ümber iseloomustas päris kenasti süsteemi laiamas plaanis. Nad olid endale midagi pähe võtnud, nad eksisid, kuid seda nad ei tunnistanud. Kõlasid ärhvardused. Toimus avalik koosolek. Mõni aeg pärast seda loobus linnavalitsus oma nõudmistest. See muidugi ei tähendanud, et omaniku huvi teema vastu oleks raugenud, kuid ilmselt mõisteti linnavalitsuses, et sellisel viisil asjade ajamine ei ole esiteks seaduslik ja teiseks jätab järjekordse inetu pleki erakonna reväärile.
Ja mul oli hea meel, et ma nii mõtetes, sõnades kui ka tegudes olin nende poolel, keda taheti lollitada, aga kes end lollitada ei lasknud. Mõneks ajaks võidutses õiglus.
Märtsi lõpus tehti teatavaks romaanivõistluse tulemused ja minu rõõmuks seisis äramainitute hulgas ka "Skvotterid". http://raamatupalat.blogspot.com/2013/03/noorteromaanikonkursi-voitis-kaja-sepp.html
Nüüdseks on teos ka ilmunud ja raamatupoodides saadaval.
See raamat ei ole muidugi sama süzheega nagu Tartus Anna Haava skvoti tegelaste tegemised, kuigi ilmselt ka nende juhtumistest saaks väga laheda raaamatu või kaks. "Skvotterites" on linnavalitsus teistsugune, inimlikum, mõistvam, vahest ideaalilähedasemgi. Tingimused, milles raamatutegelased elama hakkavad, on ilmselt etemad, kui need, millistes tegeliku elu hakkajad noored toime pidid tulema.
Suured tänud Elele, Kadile, Taunole ja Angelikale!
Tervitused Anna Haava skvotti!
HUGO VAHER
SKVOTTERID
Kirjastus Tänapäev
Arvustusi:
http://www.lastekas.ee/index.php?go=jutt&w=104&news_id=3591
http://blogistaja.wordpress.com/2013/10/21/hugo-vaher-skvotterid/
Ja siin Mart Niineste kirjutis (EPL):
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/no-future-no-fun.d?id=67028826&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed:+eestipaevaleht+(EESTI+P%C3%84EVALEHT)
No comments:
Post a Comment